Skip to content

Published on

2018. - 2019. aastal osalevad meie kool, Mustvee Kool ja Räpina Ühisgümnaasium MTÜ Peipsi Koostöö Keskuse projektis „Maailmaharidustegevused Peipsi piirkonnas 2018”. Projekti eesmärgiks on kujundada noortest inimõigusi austavad, sallivad, keskkonnaebaõiglust taunivad ning vaesemate piirkondade vastu solidaarsed inimesed. Koolides toimuvad maailmahariduslikke aktiivõppemeetodeid kasutades erinevad tegevused.
27. aprillil toimus meie koolis projektis osalevate koolide õpetajate koolitus – koostööseminar „Maailmaharidus Peipsimaa koolides”, kuhu kaasasime ka kõik meie valla koolid.
29. mail korraldasime 5.-8. klasside õpilastele keskkonnateadliku orienteerumismängu. Alatskivi, Kallaste, Kolkja, Pala ja Vara koolist osales 10 õpilast. Kohapeal moodustati 5 – liikmelised segavõistkonnad, igast koolist üks õpilane. Seejärel anti võistkondadele Alatskivi orienteerumiskaart, kuhu oli märgitud 10 punkti. Igas punktis lahendasid õpilased keskkonnaalase ülesande, mis oli koostatud ÜRO kestliku arengu teemadel. Maastikukaitsealal liikudes toimus veel aktsioon „Kõkuta” ehk „Kõnni ja kummarda”, mis tähendas kõndimist ja samal ajal prügi korjamist läbitud rajal. Kui kõik võistkonnad olid lõpetanud, tegi projektijuht Eeva Kirsipuu-Vadi kokkuvõtteid, sorteeriti prügi ning loositi auhinnad. Vaatamata väga palavale päevale (27 0C) olid õpilased tublid ja läbisid etteantud ajaga peaaegu kõik punktid ning lisaks sai puhtamaks ka orienteerumisrada. Õpilaste tagasiside põhjal oli päev hariv, meeldiv ja lõbus.
Täname abi ja toetuse eest projektijuhti Eeva Kirsipuu-Vadi ja Eestimaa Rohelise Liikumise töötajat Eliisa Saksingut ning Kallaste, Kolkja, Pala, Vara ja Alatskivi õpetajaid. Loodame, et selline üritus Peipsiääre valla koolide vahel kujuneb meil traditsiooniks.

Ingrid Laur
Maailmahariduslike tegevuste koordinaator koolis

Published on

Neljapäeval, 19.aprillil käis 5. ja 7. klass õppekäigul uudistamas rüsijääst mägesid. Mäed olid tekkinud Nina külla majaka juurde. Esmalt rääkis õpetaja Ingrid Laur, kuidas jäämäed siia tekivad. Saime teada, et jäämäed tekivad Nina külla seetõttu, et kevadel on Peipsil sellise suunaga tuuled, mis jää just seal kaldasse ajavad. Edasi said õpilased juba ise jäämägedele ronida ja sealt kauneid vaateid Peipsi järvele nautida. Lõpuks tehti veel üks ühine lõbus pilt. Siis suunduti Lahepera järve äärde, kus vaadeldi vaateplatvormilt binoklitega järvele saabunud linde, uuriti järves elavaid selgrootuid loomi, kes on paljudele lindudele toiduks ja tutvuti Lahepera järvega.
Õpilastele meeldis väga jäämägedel ronida, mis sest, et paljudel olid jalad läbimärjad ja vaadelda järve ääres linde ning otsida vees elavaid selgrootuid loomi. Kõik see tegi selle päeva meeldejäävaks. Õppekäik oli väga äge, tore oli klassikaaslastega koos tegutseda.

Tekst ja fotod: õpetaja Signe Tennisson
Jäämäed Nina külas ja Lahepera järv

Published on

Märtsikuus kiitis SA Innove heaks projekti „Haridusuuenduste rakendamine Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkoolis“.  Projekti rahastab Euroopa sotsiaalfond. Projekti kestvus on 16.02. – 30.06.2018. Projekti võtmesõnad on muutunud õpikäsitlus, kaasav haridus ja õpilast toetav hindamine. Märtsis toimus õpetajate õppekäik Väätsa Põhikooli ja Randvere Kooli ning aprillis Peetri Lasteaed-Põhikooli. Väätsal oli fookuses „tark maja“ ja robootika lõiming õppeainetega. Randveres arutlesime koos kohalike õpetajatega kaasava hariduse teemadel. Peetris vaatlesid õpetajad õppetunde ning täiendasid oma teadmisi õpilasele tagasiside andmise viisidest. Lisaks toimuvad kodukoolis mitmed seminarid, kus püüame koostöös leida parimad viisid õppija toetamiseks.
IMG_20180301_143615
Ühelt poolt panustab projekt õpetajate ühtse õpikogukonna loomisse. Teiselt poolt on see seotud kooliruumi kujundamisega lühitulevikus. Esimene muutus, mis koolis juba rakendus, on 1.-5. klassi puu- ja juurviljapaus esimesel vahetunnil. Õpilased toovad sööklast kausid oma klassiruumi ja krõmpsutavad tervislikult.

Erki Larm
direktor

Published on

Eestis on 20. sajandil eksisteerinud palju erinevaid tööstusettevõtteid, millest osad rajati tsaariajal, osad 1920.-30. aastatel. Mitmete nende loojateks olid noored ja edumeelsed mehed, kes alustasid väikese töökojaga, kuid jõudsid 1930. aastate lõpuks arvestatava tootmiseni. Kodumaine toodang oli rahva hulgas tuntud ja mõnedest toodetest said aja möödudes isegi kultusesemed.

Pärast nõukogude võimu kehtestamist 1940. aastal suurtööstused natsionaliseeriti. Sellega seonduvalt muudeti ära paljude ettevõtete nimed. Samas tootmine jätkus ja enamasti isegi laienes, sest lisaks Eesti turule avanes ka Nõukogude Liidu turg. Kuigi nõukogude ajal (eriti selle lõpupoole) ihalesid eestlased välismaist defitsiitkaupa, ümbritses meid enamasti siiski Eesti tööstusettevõtete toodang.

Eesti iseseisvuse taastamisega algas nende ettevõtete jaoks uus ajajärk. Kadus ära täitmatu Nõukogude Liidu turg, mistõttu tuli tootmine nii sisuliselt kui mahuliselt uuesti üle vaadata. Riigistatud ettevõtetest said jälle eraettevõtted ning taas oli vaja julgeid ja pealehakkajaid inimesi, kes nende vabrikute juhtimise oma kätte võtaks.

Näitus tutvustab kolmeteistkümne Eesti ettevõtte tootmist, tooteid ja nende toodete tarbimist läbi kolme ajaloolise perioodi (Eesti Vabariik 1918-1940, Nõukogude Eesti 1940-1991 ja Eesti Vabariik 1991-2007). Need asjad on eestimaalasi saatnud argi- ja pidupäeval, me oleme neid ise poest ostnud, neid on meile kingitud ja meie oleme neid kinkinud oma sõpradele-sugulastele. Need asjad on olnud ja on osa meie elust.

Näitus „Eesti uhkus. Tehtud Eestis“ rännanud juba paljudes linnades ja koolides: Riigikogu galerii, Rahvusraamatukogu, Kaubandus-Tööstuskoda (Tallinn), Jõhvi kontserdimaja, Narva kindlus, Toila, Kallaste, Võru, Väimela etc.

Koostajad: Riina Reinvelt, Eevi Astel, Maris Rosenthal
Kujundajad: Jane Liiv, Merike Tamm
Näituste korraldaja Tiit Sibul /tiit.sibul@erm.ee
Näituste juht Kristjan Raba

Tulge kaema! Oma Silm on kuningas!