Skip to content

Meie teine projekt sündis eelkõige murest teadus- ja loodushariduse ebapopulaarsuse pärast. Mitmed Euroopas läbi viidud uuringud näitavad, et järjest vähem noori asub ülikooli loodusteadusi õppima. Samuti on murettekitav, et kuigi noored väidavad, et teadus kui selline on „huvitav”, ei pea nad loodusainete ja matemaatika õppimist koolis kuigi meeldivaks.

Projekti kirjutades leidsime, et STEM-haridus (S-science, T-technology, E-engineering, M-math) on ehk see valdkond, mis võib olukorda muuta. Projekti kaasatud partnerkoolid hakkavad otsima võimalusi, et integreeritud STEM-tegevusi oma õppetöösse lülitada.

Projekti põhieesmärk on muuta loodusainete (bioloogia, geograafia, füüsika, keemia, loodusõpetus) ja matemaatika õppimine õpilaste jaoks olulisemaks, meeldivamaks ning huvitavamaks.

Projekti põhitegevusted keskenduvad järgmistele eesmärkidele:

  • töötada välja STEM-hariduse põhialused;
  • parandada õpilaste teaduslikku kirjaoskust (tekstide mõistmine, info kasutamise oskus jne.;
  • parandada õpilaste suhtumist STEM-ainetesse ja sellega seotud karjäärivalikutesse;
  • toetada nö 21. sajandi oskuste arendamist (kriitiline mõtlemine, efektiivne probleemide lahendamine, koostööoskused, kohanemisvõime ja tööks vajalikud oskused, initsiatiiv, kutsevalikud, suuline j kirjalik kommunikatsioon, info hindamine ning analüüs, uudishimu ja kujutlusvõime);
  • kaasata tütarlapsi STEM-õppesse ning julgustada nende valikuid;
  • tekitada õpilastes huvi eluslooduse, ökoloogia ja looduskaitse teemade vastu;
  • tutvustada õpilastele teaduse olemust: mis teadus on ja kuidas teadlased töötavad;
  • õpetada uurimuslikku lähenemist loodusainetes (uurimistööd ja info töötlemine);
  • viia teadusõpe klassist välja (õuesõpe, muuseumide ja õpitubade külastamine).

Projekti tegevused annavad õpilastele suurepärase võimaluse tundma õppida, mida tähendab olla teadlane. Lapsed saavad „käed külge” õppe käigus kogeda elusooduse praktilist uurimist (vaatlused, mõõtmised, järeldused), tundma õppida ökosüsteemi toimimise aluseid ja osaleda keskkonnaprobleemidega tegelemises.

Õppereiside käigus partnerriikidesse (Bulgaaria, Türgi, Sloveenia, Portugal) plaanime külastada muuseume, loomaaedu, vee-elustiku kaitsealasid ja -parke, läbi viia vaatlusõpet koobastes, osaleda linnuvaatluse tunnis ning teha palju muud põnevat.

Lisaks eluslooduse uurimisele saavad meie õpilased end proovile panna robootikas ning leiutamises. Iga õppereisi üheks osaks on „science fair” - teaduslaat, kus kõikide partnerkoolide õpilased esitlevad kodukoolis valmistatud põnevaid projekte, olgu nendeks interaktiivne seedesüsteem või lausa purskav vulkaan.

Tütarlaste jaoks on projekti loodud teematsükkel LED-ehted ja LED-moelooming. Usume, et meie neiud suudavad oma suurepäraste ideedega särada.

Projekti töö on üles ehitatud õpilas- ja probleemikesksele õppele, kasutatakse multi- ja interdistsiplinaarset lähenemist ning õpetamisvõtteid.


Kaksteist kooliaastat järjest on toimunud Alatskivi koolis jõulueelne korvpalli viskevõistlus Jõulusops, nii ka selle aastal. Neljapäeval 14.detsembril said osaleda võistlusel kooli õpilased, mistahes klassist, kui nad olid kokku pannud kahest poisist ja kahest tüdrukust koosneva neljaliikmelise võistkonna. Sarnaselt eelmisele aastale osales ka tänavu Jõulusopsu võistlusel seitse võistkonda.
*Loe täpsemalt...

13. detsembril toimusid 6, 7. ja 8. klassi õpilastele juuksehoolduse õpitoad, mida viisid läbi professionaalsed juuksurid Raili ja Aive. Kõigepealt räägiti milliseid šampoone tuleb kasutada teatud juuksetüüpidel, kuidas juukseid õigesti pesta, kuivatada ja kammida. Kuidas teha ilusaid, kuid lihtsaid soenguid. Tutvustati ka juuksuri põhilisi töövahendid ja õpetati kõige lihtsamal viisil soengut tegema. Kui põhijutud ja tutvustus juuksurimaailmaga tehtud, siis asuti üksteisele juuksuri ettenäitamisel soenguid ja lokke tegema. Oli see vast põnev, mis tekitas tüdrukutes nii palju elevust. Samal ajal said poisid lasta endal juukseid lõigata ja omale samuti vahvaid soenguid teha. Õpilaste arvates oli väga lahe, sest sai üksteisele soenguid teha seda kõike ise läbi proovides. Meeldis kuidas Raili lokke tegi ja näitas igasuguseid patsipunumisvõtteid, mida saab pidulike ürituste puhul endale ise teha. Sai väga palju uusi nippe teada. Anti väga head nõu ja oli ka ise võimalik õppida punupatside tegemist. Olid huvitavad ja harivad õpitoad.
Suurimad tänud Railile ja Aivele huvitavate õpitubade eest! Aitäh lapsevanem Kai Knudele abi eest!

Tekst ja fotod: õpetaja Signe Tennisson

Juuksehoolduse õpitoad

12. detsembril tähistasime koolis rahvusvahelist sallivuspäeva (16.11), mis on ühtlasi ka ÜRO teemapäev. Päeva eesmärgiks on parandada inimeste heaolu ja julgustada sallivust, austust ja dialoogi eri kultuuride, inimeste ja organisatsioonide vahel.

Meie kooli sallivuspäeva eesmärgiks oli teadvustada hooliva, sõbraliku, salliva, kaasava ja positiivsema koolikeskkonna tähtsust – parima hariduse saab koolis, kus on nii õpilastel, kui ka õpetajatel hea olla ning on sõbralik meeleolu. Tolerantne koolikeskkond ja õpilaste enda aktiivne osavõtt selle loomisel muudab hariduse omandamise palju nauditavamaks.

Sellel õppeaastal liitus 6.klass Eesti Noorsootöö Keskuse programmiga „Hooliv klass”. Selle programmi raames õpiti kogu klassiga meeskonnatöö oskusi kujundavaid tegevusi.

Teisipäeval oligi kogu klassil võimalus teemakohaste mängude õpitoas oma teadmisi ja oskusi edasi anda 1.-9. klassile. Mängiti meeskonnamänge, nagu õhupallimäng, toolide mäng, sipelgapesa jne. 3. klass valmistas rühmatööna toredad „Hoolivuse puu”plakatid, mida võib näha II korruse koridoris. I korruse fuajees on suur paberstend, kuhu kõik klassid ja ka õpetajad kirjutasid kaaslastele häid sõnu, soove ning sõbralikke sõnumeid.

12. klass vaatas geograafia tunnis MTÜ Mondo rände- ja pagulasteemalisi dokumentaalfilme „Üle mere” (Norra 2015) ja „Tundmatu territoorium” (Šveits 2013). Kuidas suurendada ühiskonnas kooseksisteerimist, sallivust ja hoolivust? Neid küsimusi arutlesid abituriendid essees.

Meie, UNESCO ühendkooli teemapäevade projekti tegevusi toetab ja rahastab MTÜ Mondo, Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Aitäh toetajatele! Suured tänusõnad 6. klassile, nende klassijuhatajatele ja ka kogu kooliperele teemapäeva eduka läbiviimise eest.
Jaapani vanasõna ütleb: "Üks lahke sõna võib anda soojust kolmeks talvekuuks".

Projekti töörühma nimel õp. Ingrid Laur

IMG_0100

1. detsembril toimus kooli fuajees traditsiooniline Juhan Liivile pühendatud  mälestushommik. Liivi surmast möödus sel aastal 104 aastat.

Meenutamaks meile olulist kirjanikku, esitasid abituriendid Liivi luuletuse „Lumehelbeke” ja
Paul-Eerik Rummo „Ikka Liivist mõteldes”. Muusikalise meeleolu lõi tütarlasteansambel.