Skip to content

24.septembril külastasid Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli ja Vara Põhikooli üheksandad klassid Ettevõtlusküla Tartus, kus neil oli võimalik mängida koolitusmängu "Ettevõtlik kodanik".
Üheskoos sa veedetud mitu tundi ja saime vastused küsimustele: Mis tunne on olla ettevõtte juht ja töötaja? Kust tuleb raha ettevõttele? Mis on maksud ja mida riik nendega teeb? Missugune on ettevõtlik inimene? Kuidas raha ringleb?

Tegevuse toimumist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.
Tekst ja pildid: Grete Hantson

Ettevõtlik kodanik

Märtsikuus kiitis SA Innove heaks projekti „Haridusuuenduste rakendamine Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkoolis“.  Projekti rahastab Euroopa sotsiaalfond. Projekti kestvus on 16.02. – 30.06.2018. Projekti võtmesõnad on muutunud õpikäsitlus, kaasav haridus ja õpilast toetav hindamine. Märtsis toimus õpetajate õppekäik Väätsa Põhikooli ja Randvere Kooli ning aprillis Peetri Lasteaed-Põhikooli. Väätsal oli fookuses „tark maja“ ja robootika lõiming õppeainetega. Randveres arutlesime koos kohalike õpetajatega kaasava hariduse teemadel. Peetris vaatlesid õpetajad õppetunde ning täiendasid oma teadmisi õpilasele tagasiside andmise viisidest. Lisaks toimuvad kodukoolis mitmed seminarid, kus püüame koostöös leida parimad viisid õppija toetamiseks.
IMG_20180301_143615
Ühelt poolt panustab projekt õpetajate ühtse õpikogukonna loomisse. Teiselt poolt on see seotud kooliruumi kujundamisega lühitulevikus. Esimene muutus, mis koolis juba rakendus, on 1.-5. klassi puu- ja juurviljapaus esimesel vahetunnil. Õpilased toovad sööklast kausid oma klassiruumi ja krõmpsutavad tervislikult.

Erki Larm
direktor

Eestis on 20. sajandil eksisteerinud palju erinevaid tööstusettevõtteid, millest osad rajati tsaariajal, osad 1920.-30. aastatel. Mitmete nende loojateks olid noored ja edumeelsed mehed, kes alustasid väikese töökojaga, kuid jõudsid 1930. aastate lõpuks arvestatava tootmiseni. Kodumaine toodang oli rahva hulgas tuntud ja mõnedest toodetest said aja möödudes isegi kultusesemed.

Pärast nõukogude võimu kehtestamist 1940. aastal suurtööstused natsionaliseeriti. Sellega seonduvalt muudeti ära paljude ettevõtete nimed. Samas tootmine jätkus ja enamasti isegi laienes, sest lisaks Eesti turule avanes ka Nõukogude Liidu turg. Kuigi nõukogude ajal (eriti selle lõpupoole) ihalesid eestlased välismaist defitsiitkaupa, ümbritses meid enamasti siiski Eesti tööstusettevõtete toodang.

Eesti iseseisvuse taastamisega algas nende ettevõtete jaoks uus ajajärk. Kadus ära täitmatu Nõukogude Liidu turg, mistõttu tuli tootmine nii sisuliselt kui mahuliselt uuesti üle vaadata. Riigistatud ettevõtetest said jälle eraettevõtted ning taas oli vaja julgeid ja pealehakkajaid inimesi, kes nende vabrikute juhtimise oma kätte võtaks.

Näitus tutvustab kolmeteistkümne Eesti ettevõtte tootmist, tooteid ja nende toodete tarbimist läbi kolme ajaloolise perioodi (Eesti Vabariik 1918-1940, Nõukogude Eesti 1940-1991 ja Eesti Vabariik 1991-2007). Need asjad on eestimaalasi saatnud argi- ja pidupäeval, me oleme neid ise poest ostnud, neid on meile kingitud ja meie oleme neid kinkinud oma sõpradele-sugulastele. Need asjad on olnud ja on osa meie elust.

Näitus „Eesti uhkus. Tehtud Eestis“ rännanud juba paljudes linnades ja koolides: Riigikogu galerii, Rahvusraamatukogu, Kaubandus-Tööstuskoda (Tallinn), Jõhvi kontserdimaja, Narva kindlus, Toila, Kallaste, Võru, Väimela etc.

Koostajad: Riina Reinvelt, Eevi Astel, Maris Rosenthal
Kujundajad: Jane Liiv, Merike Tamm
Näituste korraldaja Tiit Sibul /tiit.sibul@erm.ee
Näituste juht Kristjan Raba

Tulge kaema! Oma Silm on kuningas!

 

8. märtsil toimus koolis rahu, arengu ja teaduse päev, mis on ÜRO tähtpäev ning mida tähistatakse aastast 2002 ning selle eestvedaja on UNESCO.
Sellel päeval pööratakse rohkem tähelepanu teaduse olulisusele, selle rollile rahu ja jätkusuutlikkuse arengus. Seda järgisime ka meie, sest meie kool kuulub 2011. aastast Eesti UNESCO koolide võrgustikku.
Kooli külastas teadusbuss Suur Vanker. TÜ üliõpilased korraldasid saalis kogu koolile teadusteatri etenduse ning seejärel kaks töötuba 6.-8. klassi õpilastele. Eksperimendid olid huvitavad, kaasahaaravad ning mõnusate selgitustega katsete olemusest.
_MG_1053
8. klassi õpilane Remi Kalda näitas lihtsaid füüsika- ja keemiakatseid I kooliastme õpilastele.
Vilistlane Heleri Sööt ja Allar Lamp viisid läbi töötoad 5.-12. klassi õpilastele. Nad rääkisid vahvaid reisimuljeid Keeniast ning näitasid huvitavaid pilte ja videosid.

Esitluse lõpus said õpilased proovida Keenia teed piimaga ja küsida küsimusi.
Järgmisest õppeaastast hakkavad maailmahariduslikke projekte korraldama ja läbi viima põhikooli õpilased. Seetõttu koostasid abituriendid UNESCO ühendkooli staatust ja tegevusi tutvustavad esitlused ning esitlesid neid 1.-9. klassis.

Täname kõiki, kes selle tähtpäeva ettevõtmistele kaasa aitasid.

Julija Ivanova ja
Ingrid Laur