Skip to content

Category: Põnevad tunnid

Published on

Päikselistel sügispäevadel, 26. ja 27.septembril osalesid 3., 4.a ning 4.b klass MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia õppeprogrammis „ Eesti veekogud kaardil ja looduses”. Sõitu ja programmi toetas SA Keskkonnainseteeringute Keskus (KIK).

Õppetegevused toimusid kahes osas. Esimeses osas õpilased õppisid tundma loenguvormis ja kaardil Eesti tähtsamaid veekogusid. 3. klass on kaarti veel vähe õppinud ning sellel orienteerumine oli üsna raske. Neljandatel läks kaardi tundmine ladusamalt. Seejärel toimus kompassiga rühmadevaheline orienteerumismäng. Igas punktis oli küsimus, millele tuli kirjalikult vastata, eelnevalt kuuldud õppematerjalist.

Teine osa tekitas õpilastele päris palju elevust, sest sai Emajõel sõita viikinglaevaga Turm.

Purjelaevaga sõites avanesid imeilusad, värvilise sügise maalitud kaldapealsed. Õpilased said teada palju uusi ja huvitavaid fakte nii Emajõe minevikust kui ka tänapäevast. Nägid, kuidas heisatakse laevale suur ja raske puri. Igaüks, kes soovis, sai puhuda härja sarvest tehtud pasunat. Pärast õppust istus 3.klass murule kaasavõetud einet võtma.

Vestluse ning küsitluse põhjal õppekäik meeldis õpilastele, see oli tore vaheldus klassis õppimisele. Oli ju veekogu õppimine koos praktiliste tegevustega otse veekogul ja selle kaldal.

Õpetajad Ingrid Laur ja Urve Koolman

Published on

Septembri lõpus käisime klassiga Emajõe suursoo keskuses.
Seal me õppisime kalade kohta nii mõndagi.
Saime teada, milline kala elab magevees või meres, milline kala on röövkala ja milline taimtoiduline.
Oli lõbus vaadata haugi pead ning katsuda tema hambaid. Need olid väga teravad ja lahedad!   
Kõige rohkem meeldis meile kõigile sõita viikingilaevaga "Turm".
Seal saime puhuda suurt pasunat ning kuulata kalapüügi juttu.
Kuna puhus kerge tuul, siis tõmbas kapten purje masti.
Vahva oli sõita purje all mööda Emajõge.  
See oli väga tore päev, sest me õppisime seal ja õppida on vahva!

Tekst 2.klassi õpilased
Kevin Opikov, Kaari Kruusaauk, Lauri Tollimägi.

Published on

Sügiseti korraldab Tartu Loodusmaja oma ruumides seenenäituse, kus on võimalik uudistada meil kasvavaid seeneliike. Nii kasutasime ka meie võimalust viia loodusõpetuse tund klassiruumist välja.
Juba õues saime seeni vaadelda. Need olid küll kõigile tuttavad! Näitusesaalis uurisid lapsed töölehte täites erinevaid seeni. Elevust pakkus seenelabor, kus mikroskoobi ja luubiga uuriti seeneosi. Isegi seeneusside toimetamist sai jälgida. Programm lõpus mängisid lapsed seeneteemalist "Aliast" ning sai vaadata õppefilmi "Operaator Kõps seenemetsas".
Aitäh näituse korraldajatele!

2.klassi õpetaja Eve Tammeorg

Published on

10. - 13. septembrini sai Tartu Loodusmajas vaadata seenenäitust ning osaleda töötundides.
Loodusmaja saalis oli imetlemiseks ja tutvumiseks väljas valik meie metsade, niitude, parkide ja lodude seentest. Pargialal oli lihtne “kännunäitus” 6 seeneliigiga.Nagu kooli jõudis näituse info, otsustasime kohe osaleda. Päeva ja aega oli raske valida, kuna soovijaid oli palju, koguni üle terve vabariigi. Siiski õnnestus leida neljapäeva, 12. septembri lõunaks sobiv aeg.
Siinkohal tänu projektijuhile Anneli Ehlvestile, kes oli ka meie giidiks ning kooli huvijuhile Grete Hantsonile, kes oli lastegrupi saatjaks.
Õpilastel oli võimalus täita eakohaseid töölehti, osaleda väikese seenelabori töös ning vaadata seeneteemalist õppefilmi „ Operaator Kõps seeneriigis”. Juba 1964. a. valminud huvitav ja õpetlik animafilm on 2006. a. digitaalselt taastatud. Lapsed vaatasid filmi suure huviga.
Oli ka võimalus teha hulgaliselt fotosid, et seenenimetused ja -omadused paremini meelde jääksid.
Kõige rohkem elevust põhjustasid mürgised seened, eriliselt lõhnavad seened ning seente uurimine luupide ja mikroskoopidega.
Seenenäituse eksponaatidest ilmub ka virtuaalne näitus Tartu Loodusmaja kodulehel ja Facebooki lehel.
Õppekäik oli huvitav ja õpetlik.

3.klassi õpetaja Urve Koolman

Published on

22.mail oli 8. ja 9. klasside õpilastel suurepärane võimalus osaleda Tartu Ülikooli teaduskooli uurimislabori eksperimendiprogrammis „Pesupähkel”. Õpilased tegid põnevaid katseid ning otsisid lahendusi keemia, füüsika ja bioloogia loodusteaduslikele probleemidele.

3,5 tunnise praktikumi jooksul saadi teada, et pesupesemispähklid kasvavad Nepaali looduses ning neid on müüa ka meie poodides. Uurimistöö legendi järgi oli vaja testida pesupähkli jahuproove. Kontrollida nendest valmistatud geeli ja selle pesupesemise tõhusust ning nahasõbralikkust, seejärel võrrelda tulemusi sünteetilise pesuvahendiga. Õpilased, uurijad-laborandid, hakkasid tööle kaasaegses laboris. Neid juhendasid sõbralikud üliõpilased.

Praktikumi esimeses osas uuriti mikroskoobiga ja kirjeldati pesupähklijahu proove, määrati lahuste pH ja saadud tulemuste põhjal sõnastati järeldused.

Teises osas määrati vee pindpinevust. Selleks tuli ise valmistada kangkaal ja mõõtmisrõngas. Seejärel määrati kraanivee, sünteetilise pesuvahendi ja pesupähkli geeli lahuste pindpinevus. Mõõtmistulemuste põhjal valmis arvutis protokoll. Õpilased hindasid sünteetilise ja loodusliku pesuvahendi erinevaid omadusi ja leidsid lahenduse alguses püstitatud probleemile. Õppepäev lõppes viktoriini, parimate tunnustamise ja ühispildiga. Õpilaste tagasiside põhjal meeldisid neile kõik katsed ja sõbralik keskkond. Lahkusime laborist hea tujuga. Õppepäev Chemicumis andis juurde uusi teadmisi ja oskusi ning labori- ja koostöö kogemusi.

Suur tänu korraldajatele.
Info: https://uurimislabor.teaduskool.ut.ee/et
Õpetaja Ingrid Laur
Fotod Jaanus Uibu

Vaata pilte siin