Skip to content

raames toimus 16. aprillil 2019.a esimese tegevusena JA Eesti ettevõtlusõppe programmi „Minifirmade ja õpilasfirmade“ tutvustus ning ettevõtlusmäng „Raha liigub“.

Projekt on rahastatud ESF taotlusvoorust „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks” Projekti periood on 01.04.2019 - 30.09.2020. Projektis osalevad 7.klassi ja 8.klassi õpilased. Projekti eesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust ettevõtlusõppest ja tekitada huvi selle vastu.

Osalejad said teadmisi minifirmade ja õpilasfirmade loomisest ja tegevusest. Minifirmad on lihtsustatud variant õpilasfirmast, mis on mõeldud ettevõtliku mõttelaadi arendamiseks ja ettevõtlusalaste põhiteadmiste andmiseks õpilastele. Ettevõtlusprogrammi lõppedes alustatakse Alatskivi koolis ettevõtlusõpet 8. klassile, mille raames on õpilastel võimalus luua minifirma.

Mängu „Raha liigub“ viisid läbi kaks JA Eesti spetsialisti. Mängijad jaotati rühmadeks. Moodustati kodumajapidamised, kelle käes olid ühiskonna ressurssidest tööjõud ja raha. Mängujuhid etendasid valitsuse rolli, kelle käes olid mängu alguses loodusressursid. Iga kodumajapidamine erastas endale mängu alguses kas talu, tehase või poe ning üks majapidamise liige asus seda juhtima. Kõik ettevõtted ostsid kodudest tööjõudu, talud aga lisaks valitsuselt maad. Talud tootsid toorainet tehastele, tehased tooteid poodidele ning poed müüsid kaupu kodudele. Lisaks majandusringlusele õpiti mängu käigus mõistma, milleks on vaja maksta makse, kuidas kujunevad omahind, müügihind ning kasum. Õpiti tundma majandussektorite vastastikust toimet ning tähtsust ühiskonnas ja mitmeid teisi olulisi majandus- ja ettevõtluspõhimõtteid.

Toon välja mõned mõtted, mis noored tagasisides andsid: „Minule meeldis, et saime ise mängu teel õppida. Nii jääb paremini meelde.“, „Raha mäng oli tore ja õpetas rahaga ümberkäimist. Mulle meeldis tänane päev.“, „Sain juurde palju motivatsiooni, et ka oma minifirma asutada. Õppisin rahaga paremini ümber käima.“, „Väga hariv. Sain tunda, kuidas tuleb raha ja kuidas läheb. Õppisin paremini raha tähtsust tundma.“, „Väga huvitav kogemus. Selliseid üritusi võiks veel toimuda. Kõik oli tore!“

Tänan kõiki noori, kes õpitoas osalesid ja oma aktiivse tegutsemisega ka teisi innustasid. Suur tänu JA Eesti koolitajatele huvitava ja hariva õpitoa eest. Maikuus ootab õpilasi ees õppekäik Peipsiääre valla ettevõtetesse, et tutvuda lähemalt tööeluks vajalike teadmistega ja oskustega ning tekiks parem arusaam tööelust ja kogukonnast.

Projektijuht Piret Kaur

Vaata pilte siin

SA Innove rahastas projekti "Ettevõtlusõppe ja ettevõtlikkuse arendamine Juhan Liivi nim Alatskivi Koolis". Projekti kogumaksumus on 8622 eurot. Projekti läbiviimise periood on 01.04.2019- 30.09.2020.

Projekti eesmärgiks on noori kogukonna tegemistesse kaasata ja luua neile head eeldused omaalgatuse ja ettevõtlikkuse kasvuks. Mõjutada järeltuleva põlvkonna ettevõtlikkust ja süvendada ettevõtlikku hoiakut, et tõhustada hakkama saamist nii iseenda kui ka kogukonna elu korraldamisega. Suurendada loovust, ettevõtlusteadlikkust, ettevõtluse tugisüsteeme ja toetada ettevõtlusalaseid algatusi. Selleks viiakse läbi õppekäike ettevõtetesse, läbitakse õpitubasid ja õpitakse enesejuhtimist. Mais 2020.a toimub ideekonkurss, kus noored esitlevad oma äriideid ja toodete näidiseid. Hinnatakse idee mõju, uudsust, tasuvust, esitlust ja teostatavust. Alates 2020.a septembrist on Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli 8. klassi õppekavasse sisse viidud ettevõtlusõpe, sh praktilise osana minifirmade loomine ja tegevus (võimalus valida loovtööks). Minifirmad on lihtsustatud variant õpilasfirmast, mis on mõeldud ettevõtliku mõttelaadi arendamiseks ja ettevõtlusalaste põhiteadmiste andmiseks õpilastele. Koolitatud on minifirmade juhendaja. Kool on liitunud programmiga „Ettevõtlik Kool“ ja personal on läbinud vastavad baaskoolitused.

Ettevõtlikkus on võimaluste ja vajaduste äratundmine seal, kus teised seda ei näe ning selle teadmise pinnalt järjekindel, pühendunud ja julge tegutsemine. Just selliste inimeste eestvedamisel luuakse ühiskonnas lisaväärtus nii ärilises kui ka sotsiaalses ettevõtmises. Ettevõtlikkus areneb elukogemuste toel ja seda kujundab ümbritsev keskkond. Siin mängib olulist rolli nii lapsevanemate, õpetajate kui ka teiste laste ja noortega tegelevate spetsialistide teadlikkus. Vajalik on toetada noorte initsiatiivi, isetegemise- ja avastusrõõmu ning mitte laita ebaõnnestumisi. Vähetähtis ei ole siin ka täiskasvanu enda eeskuju ning tema julgustus. Noortele tuleb anda teadmine ja tunnetus, et me ise seame enda unistustele piirid, me ise otsustame kui kõrgelt ja kaugele julgeme mõelda ja tegutseda.

Teisipäeval, 26. märtsil külastasid 6.klassi õpilased Tartu Ülikooli Akadeemilist spordiklubi. Ekskursiooni spordihoones viis läbi kehalise kasvatuse õpetaja Ketlyn Päästel. Õpilastel avanes võimalus külastada hiljuti valminud pallisaale ning kehakultuuri teaduskonna uut õppehoonet, mis on ühenduses spordihoonega. Lapsed said esimese peatusena istuda uhiuutel tribüünidel ja jälgida Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna treeningut. Sellele järgnes aktiivne tegevustik akrobaatikasaalis, kus prooviti kokku panna bodypump-kange, hoida tasakaalu bosupallidel ning mängida suurte kummipallidega. Seejärel suunduti poksisaali, kus sai ennast poksikottide peal välja elada ning poksiringis isegi natukene kahevõitlust proovida. Lauatennisesaalis said lapsed katsetada massaažirulle ja vaadata spordihoone lauatennise varustust. Viimane võistluslik moment peeti kergejõustikuhallis, kus sai mõõtu võtta 30 meetri jooksus elektroonilise ajavõtuga. Lapsed jäid sportliku ringkäiguga väga rahule ja said pisiku sisse tulla siia treeningutele.
Edasi sõitsime Eesti Maaülikooli Märja veisekasvatuse katsefarmi. Meid võttis vastu suur laudatäis lehmi. Kohe sisenedes lõi ninna ebameeldiv lõhn. Mõni laps tõmbas kohe salli oma nina katteks. See on ju loomulik pole harjutud sellise aroomi sees olema. Saime teada, et katsefarmi peamiseks eesmärgiks on tegutsemine katsete- ning praktikabaasina Eesti Maaülikooli teadlaste ja veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse üliõpilaste tarbeks ning samal ajal tegeletakse ka piimatootmisega. Meile tutvustati lehmade eluolu ja näidati, kuidas tänapäeval on kõik mehhaniseeritud. Tutvusime ka lüpsiroboti töö põhimõttega. Nägime oma silmaga, kuidas lehmad teadsid täpselt, kuhu nad peavad minema ja kuidas peavad seisma, et robot saaks nad puhtaks pesta ning lüpsimasinat nisade külge asetada. Loom saab ise valida, millal ta robotisse lüpsma läheb. Kogu tööprotsessi juhivad arvutid. Lapsed vaatasid huviga piimaandjate käitumist, julgemad said paigi teha. Väikesi vasikaid näidati meile ka. Meile räägiti, et vasikad on kui väikesed beebid, keda söödetakse lutipudelist ja kaitstakse bakterite eest. Nii mõnigi vasikas pidas laste sõrmekesi lutipudeliks ja imes sõrmi suure hoolega. Lahkusime laudast meeleolukate „ammuude” saatel ning võtsime suuna edasi juba AHHAA Teaduskeskusesse, kus külastasime esmalt näitust „AHHAA, illusioonid”, mis tähendab, et kõik ei ole nii nagu esmapilgul tundub. Uurisime, kuidas on võimalik oma nägemismeelt ära petta, kolmemõõtmelist pilti peegelpildis joonistada, labürindis orienteeruda, mismoodi pildid üht või teistpidi vastandlikuks muutuvad, mil viisil saab vee tagurpidi jooksma panna ja interaktiivsele udukardinatele ise mustreid joonistada. Seejärel sai juba igaüks keskuses ise oma äranägemise järgi lustida ja kõiki teisi huvitavaid atraktsioone järele proovida. Oli väga tore ja vahva õppekäik, mis tegi õpilaste päeva huvitavamaks.

Tekst: õpetajad Ketlyn Päästel ja Signe Tennisson
Fotod: Signe Tennisson

Vaata pilte siin

Kolmapäeval 20. märtsil tähistasid Peipsiääre koolinoored 5.- 9. klassist kevade saabumist meeleoluka saalijalgpalli võistlusega Vara Kogukonnakeskuses. Võistlustules oli kokku seitse võistkonda viiest erinevast koolist. Kõige suurema esindusega oli väljas Juhan Liivi nim. Alatskivi kool, kes oli välja pannud võistluseks kolm võistkonda (... loe edasi)

Sel aastal toimus traditsiooniline koolisisene Liivi etluskonkurss 20. märtsil Tubina muuseumis. Etlejad olid hästi valmistunud ja pähe õppinud ühe proosapala ja ühe luuletuse. On hea meel tõdeda, et tänavusest etluskonkursist võtsid osa 38 tublit õpilast:
Romet Elken, Mia Charlot Peedo, Kris Henri Koord, Emil Laumets, Krister Laurisoo, Karola Simagin, Aleksandra Lutšezarnõi, Daisi Noormägi, Anna Pašenkova, Kaira Kruusaauk, Caro-Lee Raja, Karolin Vagula, Kristel Haldja Tross, Elin Juursalu, Victoria Lutšezarnõi, Kristiina Kask, Kaire Muinasmaa, Liisa Tollimägi, Alvar Must, Martin Nikitkin, Mairold Nikitkin, Ranel Pärn, Robert Elken, Alisa Kirnossenko, Geterli Samoilov, Kertu Leben, Liisa Kook, Karmen Kuusik, Sander Vinogradov, Markus Kiisel, Ardi Lebedev, Helen Nelle Hünnonen, Ursula Paap, Hella Hildegard Niitra, Cärolyn Kalda, Roland – Andreas Pärn, Anu Roosna ja Viktoria Luptova.

Etlejaid hindas žürii koosseisus Mikk Kirikal, Margit Kilter ja Berit Petolai.

1.-4. klass:
Alvar Must (4. kl.) ja Liisa Tollimägi (4. kl.) jagasid I-II kohta
Romet Elken (1. kl.) III koht
Karolin Vagula (4. kl.) – eripreemia luule eest
Mia Charlot Peedo (2. kl.) – eripreemia
Daisi Noormägi (3. kl.) - eripreemia
Emil Laumets (2. kl.) – eripreemia
Kaire Muinasmaa ( 4. kl.) - eripreemia
Robert Elken (4. kl.) – eripreemia
Mairold Nikitkin (4. kl.) – Jakob Liivi eripreemia

5.-9. klass:
Hella Hildegard Niitra (7. kl.) I koht
Kertu Leben (6. kl.) II koht
Roland – Andreas Pärn (8. kl.) III koht
Anu Roosna (9. kl.) – eripreemia
Cärolyn Kalda (7. kl.) – eripreemia
Ardi Lebedev (7. kl.) – eripreemia
Meie kooli esindavad maakondlikul Liivide etluskonkursil Hella Hildegard Niitra, Kertu Leben, Alvar Must ja Romet Elken. Soovime neile edu!

Õpilasi innustasid, juhendasid, abistasid sobivate esinemispalade leidmisel nende õpetajad Eve Tammeorg, Urve Koolman, Ave Otterklau, Katre Sarap ja Kait Eiland.  Juhendajana märgiti ära ka lapsevanem Kristin Sikk. Konkurssi aitas läbi viia Grete Hantson.

Vaata pilte siin