Skip to content

7. oktoobril külastas seitsmes klass Alam-Pedja looduskaitseala, kus osaleti õppeprogrammis "Maastikumäng looduses". Programm toimus Kirna õpperajal (6,8km) ning selle eesmärk oli saada ülevaade Alam-Pedja looduskaitseala ühest
õpperajast. Maastikumängu käigus õpiti jälgima ja võrdlema maastikku ja kaarti ning tuletati meelde oma erinevaid teadmisi looduskaitsest, elustikust ja looduses käitumisest. Matka lõpus sai terve klass osa kosutavast lõunasöögist vaatetorni juures. Lastel ning õpetajal oli hea võimalus veeta aega oma klassiga, nautida Eestimaa looduse ilu ning selle käigus õppida uusi ning kinnistada vanu teadmisi loodusõpetusest. Projekti "Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks aktiivõppeprogrammides osalemine 2020/2021 õppeaastal" rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Tekst ja fotod: Kristjan Kallavus

5. a ja b klassid osalesid KIK-i kaudu organiseeritud õppekäigul Soomaa Rahvusparki, kus saime osa programmist "Teistmoodi seeneretk."
Läbi ürgmetsa ilmelise kõdusoometsa kulgeval Kuuraniidu õpperajal õppisime tundma vana metsa väärtusi, puudel kasvavaid torikulisi ja nende olulisust ökosüsteemis. Vaatlesime ja õppisime tundma vanadel puutüvedel kasvavaid puuseeni - millised seened nad õigupoolest on, millest toituvad, kellele nad looduses vajalikud on, kas ka inimesel neist kasu on jpm. Samuti räägiti metsa elu- ja aineringetest (süsiniku-, lämmastiku- ja veeringe) ning veel saime teada, kuidas kasutatakse Soomaal ligi saja aastaseid  haabasid, mida on seal metsades palju kasvamas.
Tänu kaunile sügisesele ning päikselisele ilmale oli põlismetsaalune põnev ja pisut salapäranegi.

Lapsed avaldasid samuti oma mõtteid pärast õppekäiku.
Liisi: Mulle meeldis Soomaal: metsas jalutada, mängida seene äratundmise mängu, tornis ronida, vaadata loodust ja seeni uurida. Mulle meeldisid ka bussisõidud. Kuid mul oli natuke kahju, et me ei saanud rohkem kohti Soomaal näha. Mulle meeldis see film ka, sest siis sain rohkem ja ilusamaid kohti Soomaal näha, kui me praegu nägime.

Kertu: Mulle meeldis Soomaal väga. Ma sain teada, et puu peal võib kasvada ka sammal ja ka seeni. Sain teada erinevaid seeneliike ja milliseid tohib süüa. Nägin isegi ühte väga ilusat kärbseseent ja pilvikut. Tahaks veel Soomaale minna. Tore oli, aga oleks tahtnud rabasse minna ka. Film oli ka väga tore ja sain uusi asju Soomaast teada. 

Germo: Mulle meeldis rahvuspargi loodus. Mulle ei meeldinud pikk sõit. Mulle jäi kõige rohkem meelde film. Ma õppisin uusi seeni tundma.

Tekst: 5.klasside klassijuhatajad Katre Sarap ja Ingrid Laur ning 5.b õpilased
Rohkem pilte ja põhjalikumalt lugemist 5.b kl blogis https://lapsedjaopetaja.blogspot.com/

Pokumaa võttis meie lapsed vastu suure üllatusega reedel, 22.septembril. Lapsed olid väga elevil ning ootasid õhinaga kohtumist pokude ja praeguseks manalateele läinud kunstniku ja pokude looja Edgar Valteri loominguga. 

1.A, 1.B ja 2.klassi lapsed said näha kolme giidi juhendamisel suurt Pokumaja ning pisikest beebipoku maja. Iga klassi võttis endaga kaasa üks giid, kes rääkis Pokumaa sünnist ning lapsed said tegeleda erinevate mängudega. Küll panid nad kokku klotsidest maja, said kiikuda lambavillasest kiiktoolides, samas vastati ka giidi küsimustele, mida lastel oli kuhjaga varnast võtta.   

Teadmisi saadi ka kunstnik Edgar Valterist, kes tüdines pealinna kärarikkast elust ning kolis perega Tallinnast Võrumaale, kus ootasidki teda pokud. Just koduõues üritas ta vikatiga maha niita heainapäid. Ent terav vikat ei suutnud murda pokude südameid. 
Ei aidanud ka kunstniku nördimus: „Oh, neid pokusid!“. See muserdav lause oligi pokude sünnilugu. Näha sai Edgar Valteri joonistusi ning fotosid, mis tema tütar oli pildistanud oma isast.  

Läksime esialgu Pokumajja. Vaatasime kunstniku pilte ja õppisime
tundma tema keerulist nime.  

Lapsed kiikusid põnevusega lambanaksetes kiiktoolides. Vaatasime ka kunstniku isiklikku tuba. Siin tekkis aukartust äratav vaikus. „Kas tõesti magas ta selles voodis ning käis sellise kepiga? Mis tähendab, et ta on surnud, kas teda enam ei ole?“, kerkisid esile eksistentsiaalsed küsimused. Lapsed nägid Edgar Valteri töövahendeid - väikest, kuid paljude
vahenditega ehitud tuba – pintsleid, habemeajamisvahendit ja väikest voodit, kus kunstnik oma elupäevi veetis. Pikki aastaid leidis ta mõtteid loodusest.  

Edasi liikusime loodusesse, kus ootasid meid uudishimulikena kaks kitse ja kalkunid, keda lapsed toitsid taimedega. Vastutasuks lasid loomad end meeleldi silitada. Kalkunitega nii hästi ei läinud. Neid juleti eemalt silmata, sest nende välimus jäi kitsedele lihtsalt alla. Edasi viis tee vee juurde, kus
sai aidata Pokul vett jõkke pumbata. Tegevus võttis küll võhmale, aga põnevust ja rõõmu kui palju. Huvitavad vaimsed ja füüsilised tegevused viisid mõtted lõpuks toidule. Väljas saime piknikku pidada ja mõtteid vahetada.  

Meeleolud olid pinevad. Lapsed lubasid suure õhinaga taas tagasi tulla, kuigi nii mõnigi oli Pokumaal varem juba käinud. 
Elame kaasa Sulle – Pokumaa! Meie lapsed jäävad Sind mäletama ja igatsema.
Aitäh vapustava elamuse eest! 

Nii lapsed kui ka õpetajad on väga õnnelikud selle rännaku üle. 

Projekti " Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks aktiivõppeprogrammides osalemine 2020/2021 õppeaastal" rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)
 
 Hille Kõrgesaar 
1.B klassijuhataja

Teisipäeval, 10. märtsil külastas meid Peipsi Koostöö Keskus, kes testis 6. klassis rollimängu NOA2424. Mäng räägib sellest, et olukord Maal on kliimamuutuste tõttu kehv, paljud liigid on juba hävinud ja inimkond otsib endale uut kodu Marsil. Marsile on startimas kosmoselaev NOA- Nüüd On Aeg, mis saab endaga kaasa piiratud hulgal ressursse. Õpilastest moodustatud erinevad grupid pidid jõudma kokkuleppele, milliseid liike ja varusid kaasa võtta. Teele sai saadetud kosmoselaev, mille lastis leidus ube, pingviine, kanu, viljapuid aga ka väetist, kartuleid ning server ajaloolise infoga. Õpilastele meeldis rollimäng väga, sai kaaslasega vaielda ja end erinevatesse rollidesse sobitada. Oli tore ja huvitav mäng!

Tekst ja fotod: õpetaja Signe Tennisson