Skip to content

Teisipäeval, 07. septembril oli 8. ja 9. klassi õpilastel võimalus tutvuda Emajõe elustiku ja olustikuga.
Meie kahe tunni pikkune õppepäeva retk algas päikesepaistelise ilmaga mööda Emajõge lodi Jõmmuga
sõites.
Algul sõitsime lodjaga vastuvoolu ning sellel ajal laevakapten tutvustas meile lotja kui Emajõe
põlist laevatüüpi. Seejärel selgitas, kust saab Emajõgi alguse ja kuhu suubub. Meile tutvustati ürgset
Emajõe sängi ning tema kulgemist võrreldes praeguse sängiga.
Saime teada, kuidas inimesed on jõge läbi aegade kasutanud. Teostasime ka laevasõiduga seotud loodusvaatlust – voolusuund ja kiirus, parem-vasak kallas, ilmakaared ja kompass, põhjareljeef ja kajalood, ilmastik.

Veel saime palju teadmisi Emajõe ääres ning vees kasvavast taimestikust, eri liiki lindudest, kellest
mõnda õnnestus ka näha ning teadmisi loomadest. Seejärel tegime Emajõel tagasipöörde ning sõitsime
allavoolu ja teekond läks palju kiiremini.
Allavoolu tulles sõitsime linna poole, kus laevatee viis läbi ka mitmete sildade alt. Pärast seda aga pöördusime tagasi Lodjakoja juurde, kust meie reis alguse sai.
Lodjasõit möödus kui linnutiivul ja nii mõnigi reisisell oleks soovinud veel pikemalt sõita.

Projekti "Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks
aktiivõppeprogrammides osalemine 2021/2022 õppeaastal" rahastas SA Keskkonnainvesteeringute
Keskus (KIK)

Tekst ja fotod: õpetaja Signe Tennisson

9.septembri 2021.a hommikul ootas Juhan Liivi nim Alatskivi kooli juures Flakker OÜ 51-kohaline buss, et sõidutada 5. ja 7. klassi õpilased EMÜ Võrtsjärve õppekeskusesse ja Järvemuuseumi.
Alatskivi kooli 5. klassi õpilased osalesid KIK-i (Keskkonnainvesteeringute Keskuse) keskkonnateadlikkuse projekti raames õppeprogrammis "Veetaimed ja kalad". Õppeprogrammi eesmärk oli anda ülevaade Võrtsjärvest ja tutvustada enamlevinud veetaimi ning mageveekalu.

Õppuse käigus tutvustati Võrtsjärve elukeskkonda. Õppeprogrammi läbiviija Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc) EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja/ rääkis õppekeskuses huvitavalt Võrtsjärve seirest ja seisundist, inimeste seostest siseveekogudega, keskkonnahoidlikust käitumisest, veetaimedest, kaladest ning jätkusuutliku kalastamise põhimõtetest. Vaadati ka õppefilmi.

Seejärel siirduti õue, jalutati Võrtsjärve idakaldal ning õpiti veetaimi tundma. Tuntumaid veetaimi õpiti vööndite alusel (kaldaveetaimed, ujulehtedega taimed ja ujutaimed, veesisesed taimed). Käidi ka roostikus, kus kaldataimed ulatusid kuni 2 m üle õpilaste peade. Õpitut kinnistati läbi mängude ja võistluste.

Kui veetaimede tutvutud mindi Järvemuuseumisse. Õpilased muutusid kohe elavamaks, ruumid oli akvaariumite ja eluskaladega sisustatud. Seal õpiti tundma Eesti mageveekalu ning erinevaid kalaliike üksteisest väliste tunnuste põhjal eristama. Tutvuti kalade ehituse ja kohastumusega eluks vees. Läbi rühmatööde kinnistasid õpilased kalade määramise oskuseid. Õpitu lõpus sai iga õpilane võimaluse rääkida, mis meeelde jäi, mis kõige põnevam oli.

7.klassi programm" Kalade määramine ja lahkamine" pakkus samuti õpilastele palju huvi, aga ka elevust, sest kodus tegelevad tavaliselt kalade lahkamisega ikka täiskasvanud. Nüüd tuli seda endal teha.
Õppeprogrammi eesmärgiks oli anda õppuritele ülevaade Eesti magevetes elavatest kalaliikidest ning õppida tundma kalade välis- ja siseehitust, leida seoseid välistunnuste ja siseorganite eripärade ning elukeskkonna ja eluviisi vahel, teab, kuidas määratakse kalaliike dihhotoomse määraja abil.

Programmi laiemaks eesmärgiks on suunata õpilasi tundma huvi loodusteaduste õppimise vastu ning väärtustada elus- ja eluta looduse mitmekesisust.

Õppeprogrammi käigus tutvustas programmi juhendaja Kairi Kivaste, TÜ bioloog (BSc), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse Järvemuuseumi spetsialist Võrtsjärve elukeskkonda ja Eesti mageveekalu, tutvustas kalade erinevaid suutüüpe seoses toitumistüübiga. Praktilise tegevuse käigus õpiti kalade ehitust ja kohastumusi eluks vees. Läbi iseseisvate tegevuste kinnistusid õpilaste oskuseid. Saadi selgeks kala siseorganid, nende funktsioonid ja eripära. Õpitut kinnistati töölehtede täitmisega.

Õppimine oli huvitav tänu vaheldusrikastele tegevustele: taimede ning kalade uurimine, tundmaõppimine, võrdlemine, video vaatamine, mängimine, rühmatööd, võistlused, töölehtede täitmine, kalade lahkamine. 5.klassi õpilasi köitis eriti tõelises kõrges roostikus viibimine ning Järvemuuseumis kalade õppimine. Kõik osalejad said õppekäigul palju uusi teadmisi, kinnistus ka varemõpitu.
Oleme väga tänulikud programmi läbiviijatele.

Projekti "Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks aktiivõppeprogrammides osalemine 2021/2022 õppeaastal" rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Õpetajad Urve Koolman ja Maris Tamm

3. klassi õpilased osalesid 12. oktoobril Iisaku Looduskeskuses toimunud maastikumängul, mille eesmärgiks oli looduse tundmaõppimine läbi mängulise tegevuse erinevaid meeli kasutades. Õpilaste grupid liikusid etteantud plaani abil looduskeskuse territooriumil ja otsisid erinevate ülesannetega tegevuspunkte. Maastikumängul läks vaja peale teadmiste ka orienteerumisoskust, loovust ning meeskonnatööd. Lapsed said harjutada lugemisoskust, kuulamisoskust, iseseisva- ja rühmatöö oskusi.

Tegevuspunktides tuli näiteks määrata piltide järgi seente nimetusi, jagada etteantud marjad söödavateks ja mitte söödavateks, viia kokku õige maavara pilt selle nimetusega või määrata looma nahkade järgi, kellele see kuulub. Lastele väga meeldis ülesanne, kus tuli vaadelda binokulaarluupidega liiva, mulda ja kruusa ning neid kirjeldada. Tööriist võimaldas vaadata objekte ruumilisena ja seeläbi tungida looduse saladustesse põhjalikumalt kui ainult silma abil. Uuriti lähemalt ka pargis kasvavat vahtrapuud, kirjeldati selle välimust, puu elutegevust ja kasutamisvõimalusi.

Uusi praktilisi teadmisi andis ülesanne, kus saadi teada, kuidas käituda kodanikuna, kui märkad looduses juhtunut. Näiteks on metsloom sattunud tsivilisatsiooni või sõiduteel on hukkunud loom. Õpilastele antud ühes tegevuses pidi sorteerima kasti pandud pakendeid ja esemeid ning otsustama, kas see läheb segapakendi-, biolaguneva-, paber ja papp-, klaasi-, ohtlike jäätmete- või olme jäätmete konteinerisse. Mõtlema pandi ka teema üle, kuidas on võimalik vett säästa.

Maastikumängu lõppedes said õpilased teada ülesannete õiged vastused ja selgitati välja selle mängu võitjad. Lastega arutleti koos, kas on vaja loodust tunda ja kuidas seda on võimalik teha. Mõeldi selle üle, mis kahjustab loodust ning kuidas igaüks saaks kaasa aidata looduse hoidmisele. Õpilastel oli tore aktiivõppe päev ja teadvustati, et iga inimene saab kaasa aidata ümbritseva looduskeskkonna kaitsmisele.

Projekti " Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks aktiivõppeprogrammides osalemine 2020/2021 õppeaastal" rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Piret Kaur

12. oktoobril 2020.a osales 4. klass KIK-i keskkonnateadlikkuse projekti raames õppeprogrammis "Elu soos".
Läbida tuli Selisoo matkaraja väiksem ring ca 3,5 km pikkune Rüütli rada.
Õppekäigu ajal õppisid lapsed tundma soos kasvavaid puid, põõsaid, puhmaid, rohttaimi, samblikke, samblaid ning kuulasid linnulaulu. Õpiti ka soo tingimustes üksteisega arvestamist ning ohtude vältimist.
Õppimine oli huvitav tänu vaheldusrikastele tegevustele: taimede luubiga uurimine, võrdlemine, miniherbaariumi koostamine, muistendite kuulamine, mängimine. Õpilasi köitis tõelises siirdesoos viibimine ning sooeluga tutvumine. Õpilased said õppekäigul palju uusi teadmisi, kinnistus ka varemõpitu. Õppeprogrammi juhendas suurepärane keskkonnahariduse spetsialist Anne-Ly Feršel. Oleme väga tänulikud programmi läbiviijatele.

Projekti "Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks aktiivõppeprogrammides osalemine 2020/2021 õppeaastal" rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Õpetaja Urve Koolman