Koos kooli vanemate õpilastega, kelle projektitööd valmisid saalis, said algklassid oma töötubasid läbi viia klassides. Meil oli 4 töötuba, lapsed 1.-3.klassist olid jaotatud 5-liikmelisteks rühmadeks. Igas klassis sai korraga tööd teha 3 rühma, kui töö või katse valmis sai, tuli sellest õpetajale teada anda, kes pani kleepsu rühma päevikusse ning andis hinnangu rühmale koostöö õnnestumise kohta. Edasi sai rühm järgmisesse töötuppa minna.
Loe täpsemalt...
Rahvusarhiivi NOORA tutvustus
9. märtsil kuulasid 8., 9. ja 12. klassi õpilased Rahvusarhiivi Tartu kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna loengut ja arhiivimaterjalide tutvustust.
Tõnis Türna on meie kooli vilistlane ja töötab Rahvusarhiivis juba 14 aastat. Ta rääkis meile, milliseid andmeid on võimalik arhiivist leida nii enda, kui ka oma esivanemate ja talude kohta.
Väga huvitav oli film 1940. aastast Alatskivi riigimõisa kohta, kus peamiseks majandusharuks oli lambakasvatus ja tõuaretus. Samuti nägime filmis Alatskivi Vabadussõja mälestussammast, mis on tänaseni teadmata kadunud.
Meie koostöö arhiiviga jätkub juunis, kui 8.klass külastab rahvusarhiivi NOORA.
Tekst: 8.klassi õpilased
Rahu, arengu ja teaduse päev
8. märtsil toimus koolis rahu, arengu ja teaduse päev, mis on ÜRO tähtpäev ning mida tähistatakse aastast 2002 ning selle eestvedaja on UNESCO.
Sellel päeval pööratakse rohkem tähelepanu teaduse olulisusele, selle rollile rahu ja jätkusuutlikkuse arengus. Seda järgisime ka meie, sest meie kool kuulub 2011. aastast Eesti UNESCO koolide võrgustikku.
Kooli külastas teadusbuss Suur Vanker. TÜ üliõpilased korraldasid saalis kogu koolile teadusteatri etenduse ning seejärel kaks töötuba 6.-8. klassi õpilastele. Eksperimendid olid huvitavad, kaasahaaravad ning mõnusate selgitustega katsete olemusest.
8. klassi õpilane Remi Kalda näitas lihtsaid füüsika- ja keemiakatseid I kooliastme õpilastele.
Vilistlane Heleri Sööt ja Allar Lamp viisid läbi töötoad 5.-12. klassi õpilastele. Nad rääkisid vahvaid reisimuljeid Keeniast ning näitasid huvitavaid pilte ja videosid.
Esitluse lõpus said õpilased proovida Keenia teed piimaga ja küsida küsimusi.
Järgmisest õppeaastast hakkavad maailmahariduslikke projekte korraldama ja läbi viima põhikooli õpilased. Seetõttu koostasid abituriendid UNESCO ühendkooli staatust ja tegevusi tutvustavad esitlused ning esitlesid neid 1.-9. klassis.
Täname kõiki, kes selle tähtpäeva ettevõtmistele kaasa aitasid.
Julija Ivanova ja
Ingrid Laur
Spordimuuseumis sai ennast proovile panna
12. klass külastas 7. märtsil Baltimaade suurimat spordimuuseumi, mis asub Tartus ja kannab nime Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum. Muuseumis on palju huvitavaid väljapanekuid, mida ilmestavad audiovisuaalsed täiendused ja haruldased eksponaadid ( sportlaste varustus, medalid). Süvenedes saab põhjaliku ülevaate spordi tegemise ajaloost ja hetkeseisust Eestis.
Kõige uuem oli eriväljapanek „ Rio 2016” .
Spordimuuseumi näol on tegemist atraktiivse elamusmuuseumiga, kus kõikidel spordisõpradel on võimalus ka ise käed külge panna ja end võitjana tunda. Sai proovida nii tele- kui raadioreporteri tööd, osaleda mälumängudes, testida oma füüsilist vormi.
Tekst 12. klass
Vangile ei meeldi trellid …
7. märtsil käis 12. klass ühiskonnaõpetuse kursuse raames ekskursioonil Tartu vanglas. Ekskursioon täitis kahte eesmärki : tutvustas vangla kui struktuuri toimimist ja olemust ning näitas, millised karjäärivõimalused on vanglatöötajatel.
Ekskursioonijuhiks oli 2015. aasta Eesti parim vangivalvur Sirli Naha, kes asus Tartu Vanglasse tööle kohe pärast keskkooli lõpetamist. Ta on oma tööga siiani väga rahul olnud ja julgustas ka noori ametivalikul vanglat kui töökohta mitte välistama. Kohtasime muide vanglas kahte meie kooli vilistlast, kes ongi vanglasse tööle asunud.
Tartu vangla on kaasaegne 2000.aastal asustatud vanglakompleks, kus kinnipeetavatele on tagatud võimalikult inimväärne keskkond. Vangidel on head sportimistingimused, loomingulise eneseväljenduse võimalus huviringides (maalimine, muusikaga teglemine jms), olemas on raamatukogu, klassiruumid õppimiseks, neile on tagatud igakülgne ja kvaliteetne tasuta tervishoiuteenus, mille hulka kuulub ka hambaravi, vanglal on oma haiglakorpus. Ka vanglapood on olemas. Sirli Naha rääkis meile ühe eluaegse vangi unistusest : toodaks Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva puhul poodi müügile jäätist.
Kuigi kinnipeetavatele on tagatud karistuse kandmiseks väga head tingimused, puudub neil siiski olulisim – vabadus. Kui vanglas hetkeks lähebki meelest, et tegemist on vanglaga, tuletavad selle kohe meelde akende ees olevad trellid. Trellide peamine eesmärk ongi vangile rõhutada- oled vang ja kannad karistust. Seetõttu on vanglas ainult üks hoone trellitamata akendeta, see on kirik. Jumala palge ees on kõik võrdsed ja vabad.
Kuigi vanglaskäik oli hariv ja meeldiv, jäi siiski hinge teatud annus masendust. Vangla on ikkagi vangla.
Tekst 12. klass