Skip to content


TINGIMUSED:

  • Kui oled lugenud viis eesti autori raamatut 1. augustiks - ootab Sind tasuta väljasõit Pokumaale!
  • Kui oled lugenud kümme raamatut 1. oktoobriks – ootab Sind lugemispidu lossis!

SELLEKS TEEME NII:

  • 1.-3. klass saab lepingu raamatukogust või õpetajalt ja tagastab sellest allkirjad raamatukokku NUTI- lugemispäeviku vastu
  • 4.-5. klass saab päeviku ilma lepinguta
  • loeme  ja mõnuleme  koos EESTI kirjanike eakohaste raamatutega  ja täidame  päevikut
  • oma pusle saab kätte , kui  raamatukogu on selle üle vaadanud ja pusletükkidele autorid ja pealkirjad kogunenud
  • võib lugeda ka koduriiulilt ja koolikirjanduse nimekirjast

KOHTUME POKUMAAL JA LOSSIS!

NB Lapsevanemad - aidake ja innustage oma tublisid lugemise väljakutses osalejaid. Väiksemad vajavad päeviku täitmisel abi - kodu ja raamatukogu aitavad.

Märkamatult on saabunud õppeaasta lõpp, mis tähendab, et taaskord on aeg tunnustada meie kooli tublimaid õpilasi. Seekord tunnustame õpilasi 9 eri kategoorias:

  • Aasta Õpilane,
  • Aasta Reaalainetundja
  • Aasta Humanitaarainetundja,
  • Aasta Muusik
  • Aasta Loomeinimene
  • Aasta Raamatusõber
  • Aasta Sportlane
  • Aasta Aktivist
  • Aasta Sõber

Kandidaate saab esitada 1.-12. klassini.
Palume lisada kandidaadi nimele ka lühike kirjeldus, miks ta Teie arvates tiitlit väärib - põhjendustega kandidaate hinnatakse konkurentsis kõrgemalt!
Ankeeti saab täita kuni 27. maini.
Täida ankeet siin.

Aprillikuus külastasid koolipere liikmed Juhan Liiviga seotud paiku Peipsiääre vallas ja Tartus. 4. klass käis Veskikülas, kus oli Juhani vanematekodu. 7. klass korrastas Riidma kandikoha, kus Juhan Liiv sündis. 6. klass korrastas kooli juures oleva Juhani büsti ümbruse. 8. klassi õpilased tegid korda Juhani viimse elukoha Plakso-Madise talus Koosal. Tartus asuva mälestuskivi juures käis direktor. Juhani hauale andsid väärika ilme koolitöötajad Kora, Terje ja Viigi.

Suur tänu asjaosalistele ja ilusat Juhani sünniaastapäeva!

7_2018_04_30_Liivi_tänaval_Tartyus

Eestis on 20. sajandil eksisteerinud palju erinevaid tööstusettevõtteid, millest osad rajati tsaariajal, osad 1920.-30. aastatel. Mitmete nende loojateks olid noored ja edumeelsed mehed, kes alustasid väikese töökojaga, kuid jõudsid 1930. aastate lõpuks arvestatava tootmiseni. Kodumaine toodang oli rahva hulgas tuntud ja mõnedest toodetest said aja möödudes isegi kultusesemed.

Pärast nõukogude võimu kehtestamist 1940. aastal suurtööstused natsionaliseeriti. Sellega seonduvalt muudeti ära paljude ettevõtete nimed. Samas tootmine jätkus ja enamasti isegi laienes, sest lisaks Eesti turule avanes ka Nõukogude Liidu turg. Kuigi nõukogude ajal (eriti selle lõpupoole) ihalesid eestlased välismaist defitsiitkaupa, ümbritses meid enamasti siiski Eesti tööstusettevõtete toodang.

Eesti iseseisvuse taastamisega algas nende ettevõtete jaoks uus ajajärk. Kadus ära täitmatu Nõukogude Liidu turg, mistõttu tuli tootmine nii sisuliselt kui mahuliselt uuesti üle vaadata. Riigistatud ettevõtetest said jälle eraettevõtted ning taas oli vaja julgeid ja pealehakkajaid inimesi, kes nende vabrikute juhtimise oma kätte võtaks.

Näitus tutvustab kolmeteistkümne Eesti ettevõtte tootmist, tooteid ja nende toodete tarbimist läbi kolme ajaloolise perioodi (Eesti Vabariik 1918-1940, Nõukogude Eesti 1940-1991 ja Eesti Vabariik 1991-2007). Need asjad on eestimaalasi saatnud argi- ja pidupäeval, me oleme neid ise poest ostnud, neid on meile kingitud ja meie oleme neid kinkinud oma sõpradele-sugulastele. Need asjad on olnud ja on osa meie elust.

Näitus „Eesti uhkus. Tehtud Eestis“ rännanud juba paljudes linnades ja koolides: Riigikogu galerii, Rahvusraamatukogu, Kaubandus-Tööstuskoda (Tallinn), Jõhvi kontserdimaja, Narva kindlus, Toila, Kallaste, Võru, Väimela etc.

Koostajad: Riina Reinvelt, Eevi Astel, Maris Rosenthal
Kujundajad: Jane Liiv, Merike Tamm
Näituste korraldaja Tiit Sibul /tiit.sibul@erm.ee
Näituste juht Kristjan Raba

Tulge kaema! Oma Silm on kuningas!