Skip to content

Teisipäeval, 10. märtsil külastas meid Peipsi Koostöö Keskus, kes testis 6. klassis rollimängu NOA2424. Mäng räägib sellest, et olukord Maal on kliimamuutuste tõttu kehv, paljud liigid on juba hävinud ja inimkond otsib endale uut kodu Marsil. Marsile on startimas kosmoselaev NOA- Nüüd On Aeg, mis saab endaga kaasa piiratud hulgal ressursse. Õpilastest moodustatud erinevad grupid pidid jõudma kokkuleppele, milliseid liike ja varusid kaasa võtta. Teele sai saadetud kosmoselaev, mille lastis leidus ube, pingviine, kanu, viljapuid aga ka väetist, kartuleid ning server ajaloolise infoga. Õpilastele meeldis rollimäng väga, sai kaaslasega vaielda ja end erinevatesse rollidesse sobitada. Oli tore ja huvitav mäng!

Tekst ja fotod: õpetaja Signe Tennisson

12. detsembril sõitsid neljandad klassid Eestimaa südames asuvasse maakonda.

Esmalt külastasime Paide Vallimäel ordulinnuse torni rajatud interaktiivset Ajakeskust Wittenstein. Ajamasina rolli täitis lift, mis viis meid reisima läbi torni üheksa korruse ja kaheksa ajastu.

Erinevatel korrustel sai tutvuda muinas- ja orduaja, kuningate ja tsaaride aja, okupatsiooni- ja eesti aja ning taasiseseisvumisajaga. Avastamisrõõmu jagus kõigile. Ajastu giididega toimus mänguline rännak läbi Eestimaa ajaloo. Saime teada, kuidas muinasajal elutarkusi omandati ning keskajal osavaks saadi. Nägime, kuidas meie esivanemad kuningate ja tsaariajal jõule tähistasid. Kuulasime ka jutte jõulude keelustamisest. Kohtusime eriajastute tegelastega, proovisime ajastute maitseelamusi ja meisterdasime ise piparkooke. Ajarännaku lõpuks jõudsime 90-ndate retrodiskole koos jõuluvanaga. Ajakeskuses oli palju huvitavaid heli- ja valgusefekte, video- ja audioprogramme. (I. Laur) https://wittenstein.ee/joulumaa/

Meie Reis Järvamaale ei piirdunud vaid ühe koha külastusega, kuna olime juba kord Eestimaa südamesse tulnud, siis otsustasime teisegi külastuskoha valida ning seetõttu õnnestuski meil näha armsaid alpakasid Wile farmis. https://wile.ee/

Saime teada alpakade kohta, et nad on pärit Lõuna- Ameerikast Peruust ja nad on eriliselt pehme villaga loomad. Alpakad kasutavad heinamaal tualetti, see tähendab, et teevad oma häda ainult ühte kohta, et ei rikuks söögiheina ära.

Alpakad on uudishimulikud, nad tulevad meelsasti ligi uudistama, mis sa neile pakud, aga nunnutamist ja silitamist nad eriti ei talu, aga nunnumeeter oli päris kõrgel neisse sügavatesse silmadesse vaadates. Lastel oli küsimus, kas nad ka sülitavad ja selgus, et tõepoolest, kui alpaka on millegi tõttu erutunud, siis ta hakkab tatistama maost poolseeditud toitu ja see pole ilmselt eriti meeldiv, nii et loomi närvi ajada ei tasu.

Veel saime küpsetada piparkooke, esitada jõulusalme, mis videosse võeti ja meile kõigile vaatamiseks saadeti. Lisaks saime villatoas teadmisi selle kohta, kuidas alpakavillast lõng valmis saadakse. Villatoas oli võimalik ka lõnga ja meeneid kaasa osta ning igale lapsele kingiti mälestuseks 1 keraamiline alpakakujuline kuuseehe.

Pilte vaata lisaks https://lapsedjaopetaja.blogspot.com/

Tekst ja pildid õp K.Sarap