Skip to content

Category: Põnevad tunnid

Published on

9. septembril käis 6. klass Ida-Virumaal Kauksi külas Alutaguse rahvuspargis.
Kohe alguses vaatasime kõik koos filmi Alutaguse rahvuspargi vaheldusrikastest maastikest ja aaretest.

Seejärel osales 6.A klass KIK-i poolt toetatud aktiivõppeprogrammis „Loodusapteek on avatud”. Tutvusime näitusega „Loodus ravib”. Vaatasime ja määrasime kuivatatud ravimtaimi,mis olid numbritega purkides. Meie klass tundis etteantud ravimtaimi hästi. Maitsesime ka käbimoosi, milles olevad käbid olid üllatuslikult pehmed, aga mõrud. Siis läksime metsaretkele, kus nägime mitmeid toredaid metsaelanikke nagu nastik, suur ämblik ja must sitasitikas. Saime kasutada ka koolis õpitud taimede tundmist, maitsta metsamarju ja jalutada Peipsi järve ääres promenaadil.

Meile meeldis õppekäik väga.
Kaira Kruusaauk  6.A klassi õpilane

6.b klass oales KIK-i poolt toetatud programmil „Peipsi järve jälgedes.“
Saime teadmisi järvest ja teda ümbritseva looduse kohta jääajast kuni tänapäevani. Uurisime, milline on Peipsi järve elustik ja tema tervislik seisund. Kuidas tekkisid luited ja sealne taimkate? Vaatlesime omapäraseid rannamännikuid, Kauksi oja ning selle kaunist orgu.

Õpperada oli jaotatud 10-ks punktiks, kus iga juures pidime täitma ühe ülesande.
Meile jagati lipikud küsimustega, millel olid õiged ja valed väited, nende hulgast pidime leidma õiged ja kommenteerima oma arvamust.
Pidime otsima erinevaid objekte, nt leidma inimese poolt 4 mahajäetud asja.

Leidsime tühja krõpsupaki, hügieenisidemeid, põlenud sütt ...

Kõige lõpuks tegime kokkuvõtte, nt saime teada et:
... rohevetikas ei ole mürgine.
... putukad talvituvad puu koore all.
... luited on liivast tekkinud.
... ahven on röövkala.

Teksti panid kokku 6.b klassi õpilased koos õp Maiki ja Katrega

6. b klassi pildid pidistasid Kertu ja õp Maiki
Rohkem pilte https://lapsedjaopetaja.blogspot.com/2021/09/oppekaik-090921-kauksi-looduskeskusesse.html

Published on


8. septembri 2021.a hommikul startisime Juhan Liivi nim Alatskivi kooli juurest Põlvamaale Kiidjärve külastuskeskusesse, et osaleda KIKi (Keskkonnainvesteeringute Keskus) toetatud RMK Kiidjärve külastuskeskuse programmis "See lummav sipelgariik"

Läbi aegade on sipelgaid imetletud nende töökuse ja koostöövõime pärast. Maailmas on teada 13 379 liiki sipelgaid ja arvatakse, et neid võib olla kuni 30 000 liiki. Eestis elab neist vaid 54 liiki, kellest enim silmapaistvamad on kuhilpesi ehitavad metsasipelgad - kuklased. Programmi käigus saime piiluda kuklaste imepärasesse maailma uurides nende välimust, sisemust ja elukorraldust. Saime teada huvitavaid fakte kuklaste pereelust, karjapidamisest, sõja-ning ehitustegevusest. Kuulsime nende kuuejalgsete väga olulisest kohast metsa ökosüsteemis, tõmbasime paralleele inimeste ja sipelgate maailma vahel.
Õppimine oli huvitav tänu vaheldusrikastele tegevustele ja kaasahaaravatele mängudele. Näiteks sai meist igaüks vaadada maailma läbi sipelga silmade, milleks saime ette panna sipelga silmanägemist imiteerivad prillid.

Päeva lõpetasime 2km rabamatkaga Valgesoos.

Oleme väga tänulikud programmi läbiviijatele. Projekti "Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks aktiivõppeprogrammides osalemine 2021/2022 õppeaastal" rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Õpetajad Piret Kaur ja Maris Tamm

Published on

Teisipäeval, 07. septembril oli 8. ja 9. klassi õpilastel võimalus tutvuda Emajõe elustiku ja olustikuga.
Meie kahe tunni pikkune õppepäeva retk algas päikesepaistelise ilmaga mööda Emajõge lodi Jõmmuga
sõites.
Algul sõitsime lodjaga vastuvoolu ning sellel ajal laevakapten tutvustas meile lotja kui Emajõe
põlist laevatüüpi. Seejärel selgitas, kust saab Emajõgi alguse ja kuhu suubub. Meile tutvustati ürgset
Emajõe sängi ning tema kulgemist võrreldes praeguse sängiga.
Saime teada, kuidas inimesed on jõge läbi aegade kasutanud. Teostasime ka laevasõiduga seotud loodusvaatlust – voolusuund ja kiirus, parem-vasak kallas, ilmakaared ja kompass, põhjareljeef ja kajalood, ilmastik.

Veel saime palju teadmisi Emajõe ääres ning vees kasvavast taimestikust, eri liiki lindudest, kellest
mõnda õnnestus ka näha ning teadmisi loomadest. Seejärel tegime Emajõel tagasipöörde ning sõitsime
allavoolu ja teekond läks palju kiiremini.
Allavoolu tulles sõitsime linna poole, kus laevatee viis läbi ka mitmete sildade alt. Pärast seda aga pöördusime tagasi Lodjakoja juurde, kust meie reis alguse sai.
Lodjasõit möödus kui linnutiivul ja nii mõnigi reisisell oleks soovinud veel pikemalt sõita.

Projekti "Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks
aktiivõppeprogrammides osalemine 2021/2022 õppeaastal" rahastas SA Keskkonnainvesteeringute
Keskus (KIK)

Tekst ja fotod: õpetaja Signe Tennisson

Published on

9.septembri 2021.a hommikul ootas Juhan Liivi nim Alatskivi kooli juures Flakker OÜ 51-kohaline buss, et sõidutada 5. ja 7. klassi õpilased EMÜ Võrtsjärve õppekeskusesse ja Järvemuuseumi.
Alatskivi kooli 5. klassi õpilased osalesid KIK-i (Keskkonnainvesteeringute Keskuse) keskkonnateadlikkuse projekti raames õppeprogrammis "Veetaimed ja kalad". Õppeprogrammi eesmärk oli anda ülevaade Võrtsjärvest ja tutvustada enamlevinud veetaimi ning mageveekalu.

Õppuse käigus tutvustati Võrtsjärve elukeskkonda. Õppeprogrammi läbiviija Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc) EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja/ rääkis õppekeskuses huvitavalt Võrtsjärve seirest ja seisundist, inimeste seostest siseveekogudega, keskkonnahoidlikust käitumisest, veetaimedest, kaladest ning jätkusuutliku kalastamise põhimõtetest. Vaadati ka õppefilmi.

Seejärel siirduti õue, jalutati Võrtsjärve idakaldal ning õpiti veetaimi tundma. Tuntumaid veetaimi õpiti vööndite alusel (kaldaveetaimed, ujulehtedega taimed ja ujutaimed, veesisesed taimed). Käidi ka roostikus, kus kaldataimed ulatusid kuni 2 m üle õpilaste peade. Õpitut kinnistati läbi mängude ja võistluste.

Kui veetaimede tutvutud mindi Järvemuuseumisse. Õpilased muutusid kohe elavamaks, ruumid oli akvaariumite ja eluskaladega sisustatud. Seal õpiti tundma Eesti mageveekalu ning erinevaid kalaliike üksteisest väliste tunnuste põhjal eristama. Tutvuti kalade ehituse ja kohastumusega eluks vees. Läbi rühmatööde kinnistasid õpilased kalade määramise oskuseid. Õpitu lõpus sai iga õpilane võimaluse rääkida, mis meeelde jäi, mis kõige põnevam oli.

7.klassi programm" Kalade määramine ja lahkamine" pakkus samuti õpilastele palju huvi, aga ka elevust, sest kodus tegelevad tavaliselt kalade lahkamisega ikka täiskasvanud. Nüüd tuli seda endal teha.
Õppeprogrammi eesmärgiks oli anda õppuritele ülevaade Eesti magevetes elavatest kalaliikidest ning õppida tundma kalade välis- ja siseehitust, leida seoseid välistunnuste ja siseorganite eripärade ning elukeskkonna ja eluviisi vahel, teab, kuidas määratakse kalaliike dihhotoomse määraja abil.

Programmi laiemaks eesmärgiks on suunata õpilasi tundma huvi loodusteaduste õppimise vastu ning väärtustada elus- ja eluta looduse mitmekesisust.

Õppeprogrammi käigus tutvustas programmi juhendaja Kairi Kivaste, TÜ bioloog (BSc), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse Järvemuuseumi spetsialist Võrtsjärve elukeskkonda ja Eesti mageveekalu, tutvustas kalade erinevaid suutüüpe seoses toitumistüübiga. Praktilise tegevuse käigus õpiti kalade ehitust ja kohastumusi eluks vees. Läbi iseseisvate tegevuste kinnistusid õpilaste oskuseid. Saadi selgeks kala siseorganid, nende funktsioonid ja eripära. Õpitut kinnistati töölehtede täitmisega.

Õppimine oli huvitav tänu vaheldusrikastele tegevustele: taimede ning kalade uurimine, tundmaõppimine, võrdlemine, video vaatamine, mängimine, rühmatööd, võistlused, töölehtede täitmine, kalade lahkamine. 5.klassi õpilasi köitis eriti tõelises kõrges roostikus viibimine ning Järvemuuseumis kalade õppimine. Kõik osalejad said õppekäigul palju uusi teadmisi, kinnistus ka varemõpitu.
Oleme väga tänulikud programmi läbiviijatele.

Projekti "Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks aktiivõppeprogrammides osalemine 2021/2022 õppeaastal" rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Õpetajad Urve Koolman ja Maris Tamm