|
|
|
.:Ajalugu:.
|
|
Esimesed teated koolide tööst Alatskivi mail pärinevad
aastast 1766. Aastaks 1810 oli külakoolide arv jõudsalt
kasvanud. Töötasid Haapsipea, Naelavere, Suurlahe, Torila,
Savastvere ja Lahepera kool.
1920.a. ühendati kõik ümbruskonna külakoolid Alatskivi
6-klassiliseks Kõrgemaks Algkooliks. Kool töötas lossis.
Alatskivi kooli otseseks eelkäijaks võib pidada Alatskivi
algkooli. 1928.a. ehitati mõisa valitsejamajale II korrus,
kool kolis härrastemajja. Rajati kooliaed ja ümbruse
haljasala.
1940.a. nõukogude okupatsiooni ajal muudeti kool
7-klassiliseks. Sõja ajal kasutas kooliruume ka sõjavägi.
1950.a. 25. oktoobril muudeti ENSV MN määrusega Alatskivi
Mittetäielik Keskkool Alatskivi Keskkooliks. Avati 8. ja 9.
klass.
1961.a. kevadel alustati uue koolimaja ehitamist. 1962.a. sügisel
algas õppetöö uues majas. Samal aastal muudeti Eestis põhikool
8-klassiliseks. 1963.a. koondati Alatskivile osa Tartu
rajooni õpihälvetega lapsi. 30. aprillil 1964, Juhan Liivi
100. sünniaastapäeval, anti ENSV valitsuse määrusega
koolile JUHAN LIIVI nimi, mida kool kannab tänaseni.
Kooli alumise korruse koridoris avati kodulooline
ekspositsioon. 1975.a. mindi õppetöö korraldamises üle
kabinetsüsteemile.
1977.a. rajati Kuningvere järvele ujula, mida kool kasutas
kevadel ja sügisel. Valmis sai kooli staadion. 1983.a.
alustati koolimaja ümberehitamist tsiviilkaitse vajadusteks
reserv-sõjaväehaiglaks. 1989.a. said õpilased
esmakordselt 9-klassilise põhikooli lõputunnistuse.
Keskkool muudeti 12-klassiliseks. 1990.a. avati vanas
koolimajas Alatskivi Muusikakool. 1992.a. likvideeriti
abiklassid. 1993.a. valmis uus õppehoone - auto-traktoriõpetuse
korpus. 1994.a. likvideeriti kooli internaat. 1998.a. sai
kaasaegse vormi ja sisu meie arvutiklass, valmis kooli uus
automaatkatlamaja ja ilmus kooli esimene kirjanduslik
almanahh. 1999.a. jooksul on kapitaalselt remonditud ja taas
kasutatavad igati kaasaegselt sisustatud füüsika ja
keemiaklass.
Sajandi suurüritused
| 1965
- 1969.a. |
Juhan Liivi nimelise
luuleauhinna väljakuulutamine 30. aprillil kooli
saalis |
| 1966.a. |
kooli 200. juubeli tähistamine |
| 1969.a. |
loodussõprade
vabariiklik kokkutulek. Eesti Looduskaitse Seltsi
esindajad tõid Alatskivile kõikide Eesti mägede
mulla, mis siis Liivi luulepreemiaga auhinnatud D.
Vaarandi "Eesti muldade" saatel Juhan Liivi
hauale puistati |
| 30.
aprill 1973.a. |
Juhan Liivi graniitbüsti
(autor O. Ehelaid) avamine kooli haljasalal |
| 1984.a. |
Juhan Liivi 120. sünniaastapäeva
tähistamine ja luuleauhinna taastamine; mälestuskivi
avamine Liivide algkodus |
Kooli nimekamad vilistlased
Kirjanikud Juhan Liiv (1864-1913)
ja Jakob
Liiv (1859-1938)
helilooja Eduard Tubin (1905-1982)
Rapla kirikuõpetaja Joosep Liiv (1870-1959)
Sydney sümfooniaorkestri dirigent August Liiv
(1882-1931)
muusikapedagoog ja dirigent Samuel Lindpere
(1872-1928)
maalikunstnikud Arnold Simson (1899-1982) ja Albert
Paap (1903-1987)
teadlased:
agrokeemik professor Osvald Hallik
(1906-1964)
geograaf professor Eduard Markus
(1889-1971)
põllumajandusteaduste kandidaat Elmar
Must (1934)
inseneriteaduse magister,
elektrooniktööstur
Aksel Kiiss (1927-1995)
geoloogiateaduste kandidaat Ülo Paap
(1932)
veterinaariadoktor Enn Ernits
(1945)
bibliograaf Ilmar Vene (1951)
õigusteaduste professor Herbert
Lindmäe (1930)
veterinaariaprofessor Madis Aidnik
(1946)
tehnikateaduste magister Alar Kuusik
(1970)
filoloogiamagister Tiina Kukk-Halling
(1956)
ajalookandidaat Elmar Ernits
veterinaariakandidaat Olev Vutt
(1939)
bioloogiakandidaat Ülle Kukk
kunstikandidaat Ene Lamp
autosportlane Mart Kongo (1950)
vabamaadleja Ilmar Edela (1939-2004)
motokrossisõitja Lembit Leidt (1935)
ajaloo magister Endel Kuusik
näitlejad:
Helmi Einer (1888-1968)
Aksel Orav (1929)
Liis Bender (1946-2005)
Linda Kuusma (1939)
nahakunstnik Ülle Paap (1948)
Keskkooliaegsed direktorid:
1950-1952 - Maria Saarniit
1952-1955 - Maria Möll
1955-1956 - Margit Roostfeld-Ilves
1956-1958 - Margarita Gundobina-Tamm
1958-1997 - Karl Elken
1997-2003 - Urmas Laur
2003. aastast - Urve Lõhmus
Legendaarsed õpetajad:
| Salme
Adams (1901-1987) |
naiskodukaitse juht |
| Arseni
Aarma (1908) |
noorkotkaste-, puhkpilli-
ja koorijuht |
| Nikolai
Kool (1881-1972) |
koolijuhataja |
| Margit
Roostfeld-Ilves (1926) |
õppealajuhataja ja
direktor |
| Saima
Karm (1927) |
saksa keele õpetaja |
| Karl
Elken (1932) |
füüsikaõpetaja ja
koolidirektor |
| Õie
Vill-Rungi (1924) |
matemaatikaõpetaja ja õppealajuhataja |
| Paul
Vardja (1923-2004) |
õppealajuhataja ja
puhkpilliõpetaja |
| Erich
Uibo (1921-1984) |
ajaloouurija ja õpetaja |
| Elma
Uibo (1930) |
muusikõpetaja, dirigent
ja koorijuht |
| Lembit
Kukk (1929) |
tööõpetuse õpetaja |
| Lembit
Holst (1935-2005) |
kehalise kasvatuse õpetaja
ja spordiedendaja |
| Virve Jõgeva
(1932) |
matemaatika- ja
rahvatantsuõpetaja |
| Õie
Vene (1939-2006) |
eesti
keele ja ajalooõpetaja |
| Elle
Morozova (1940) |
vene
keele õpetaja |
|
| | |
|
